Metsalihast: hautatud kobras

laupäev, 30. juuni 2007

Mida teete teie, kui reede õhtul teatatakse teile vakantsest kopralihast, mis ise ukse taha tuleb? Mina igatahes tänan huvitavaks kujuneda tõotava nädalavahetuse eest :P
Ja nagu välja tuleb, siis peab tänama ka ülimalt hõrgu maitseelamuse eest. Et ma seejuures lahedale ja täitsa elus šotikale täitsa oma esikus pai sain teha, oli ainult boonus :D

Aga mida selle metsalihaga peale hakata peale kõrva jäänud kuulduste, et see omasuguste hulgas üks paremaid pidi olema. Minu kogemused piirduvad põdra ja jänesega, aga kuna vanaisa omal ajal koralikult jahil on käinud, siis helistasin ma muidugi vanaemale... kes oma silmaga kobrast ei elus ega surnud peast näinudki ei olnud, aga küsis siiski, et kas saba ka toodi :D Ei, saba ei toodud, "fileed-ribid-käpad". Mis teema inimestel selle koprasabaga on? Kanadalased peavad seda lausa delikatessiks.
Järgmised sammud viisid mind netiavarustes kanadalaste retseptide manu ja kodumaisesse jäägrifoorumisse, kus nii kopraliha eeltöötlemisest (soolveega) kui ka retseptidest juttu on. Kombineerisin siit- ja sealtpoolt, kokku sain väga maitsva liha, sellise hautatud-pehme, suurekiulise ja meeldiva maitsega.

Sain aru, et liha eeltöötlemiseks ja veretustamiseks on külma veega pesemise järgselt kaks põhilist meetodit: soolaga või äädikaga, millest viimasega jäägrifoorumi inimestel kogemused kiita polnud (aga tundus, et seda tehti umbes ja kõhutunde järgi).

Leotamislahud:
1 spl 30% äädikat 1 liitri vee kohta - mõned tunnid kuni 24+ tundi (vanaema "ulukimeetod")
1 kg jämesoola 6 liitri vee kohta - 2-3 päeva (jäägrifoorumi meeste lemmik)

Et siis kõigepealt pestakse lihakeha või tükeldatud kobrast puhta külma veega vett vahetadaes, kuni vesi jääb selge (mina vahetasin vett 3 korda).
Seejärel pannakse kobras 2-3 päevaks soolvette, misjärel võib teda keeta, küpsetada, suitsutada... või hoitakse 24+ tundi nõrgas äädikalahuses.
Mõlemit ikka jahedas ruumis.
Kuna ma tahtsin suurema koprateoga nädalavahetuse jooksul maha saada, siis otsustasin äädika kasuks ja sedagi hulljulgelt oma modifikatsioonidega.

Tükeldatud fileed hoidsin peale pesemist äädikavees 30 minutit. Lootsin, et väiksemad tükid kiirendavad protsessi. Seejärel nõrutasin ja pistsin üleöö sibulamarinaadi (vaata altpoolt). Kobras sai ülihea ja hõrk - ei mingit vihjet äädika kasutamisele.
Ribid ja käpad jätsin üleöö äädikavette, et hommikul käpad sügavkülma (õllepraeks tegemist ootama) visata ja ribid puljongiks-lihapirukaks ära keeta. Äädikas ei olnud lihale öösel liiga küll teinud. Vesi oli hommikul verest kergelt roosa, lõhn värske ja liha kena roosa, mitte marinaadihall. Kõik oleneb ikka äädika kogusest.
Üleöö äädikavette jäänud lihal vahetasin hilisõhtul veel korra äädikavee uue vastu.

Hautatud kobas (aka paprikatõbras)

1 kg kondita kobrast
3 suuremat sibulat
5 küünt küüslauku
2.5 tl soola
musta pipart
1.5 dl oliiviõli
1 suurem peotäis värsket punet (ehk oregaanot)
natuke rosmariini

2 dl vett (oleneb vormi suurusest)
1-2 rohelist kodumaist paprikat
vajadusel soola-pipart

Ettevalmistatud kopraliha (vaata ülevaltpoolt) lõigata suuremateks tükkideks (ca. 5x5 cm) ja panna kaussi.
Sibul ja küüslauguküüned lõigata õhukesteks ratasteks ja tõsta kopra otsa.
Lisada kaussi õli, sool ja ürdid, segada korralikult läbi.
Lasta ööpäev külmas seista, vahepeal paar korda korralikult läbi raputades. Enne edasi toimetamist lasta lihal tund-paar toas seista.

Järgmisel päeval korjata lihatükid marinaadist välja, nõrutada või kuivatada majapidamispaberiga (sibulat ja marinaadi mitte minema visata!). Panna ahi 150(-170, mitte rohkem) kraadi peale sooja.
Ajada pann õliga hästi tuliseks ja pruunistada kopratükke mõlemalt poolt mõni hetk. Pannile asetada toasoojad lihatükid mõnesentimeetriste vahedega - nii ei jahtu pann maha ja liha ei hakka mahla välja ajama.
Asetada pruunistatud liha ahjuvormi kahes kihis: alla lihakiht, siis marinaad sibulatega ja peale teine lihakiht paprikaribadega. Kodumaist rohelist paprikat soovitan seepärast, et punane "poepaprika" tundub siia liiga magus, rohelisel kodumaist päritolu "turupaprikal" on täpselt tõige mekk. Peale kallata 2 dl vett ja vajadusel raputada natuke soola/pipart, kui marinaadis olnust ei piisa.
Küpsetada ahjus umbes 3 tundi(, mitte oluliselt vähem), vahepeal paar korda läbi segades.
Vormipõhja kogunenud vedelikust saab rõõsa või hapukoore kaasabil hea kastme.
Serveeri värskete kartulite, küüslaugukurkide ja õllega - mmmaitsev.

11 kommentaari:

Maarja ütles ...

Pönev. Tahaks ka kunagi proovida.

Anonüümne ütles ...

Ilmselt võiks sama retsepti ka mõne teise uluki peal katseda,nt põder, metssiga? Leotamine pole siis ehk vajalik?

Thredahlia ütles ...

Ma arvan, et see retseptiosa sobib veiselegi, teistest ulukitest rääkimata :P
Aga äädikameetodit kasutab vanaema mul kõigi ulukitega ja vahel lausa paar päeva, et "ulukimaitsest" vabaneda.
Mina viimast ei soovi (miks siis ulukit üldse süüa, kui mitte maitse pärast, eks) ja üle mõne tunni üldjuhul ei leota (põtra siis näiteks). Pesemine ja mõningane leotamine on kindlasti tarvilikud, kui loomal veri sees on.

Pille ütles ...

Ise pole kunagi kobrast söönud, tunnistan ausalt üles. Eestikeelsesse Nami-namisse otsisin kunagi paar retsepti, kuna keegi lugeja tundis huvi. Kuskohast seda kobrast üldse saaks? Tundub põnev.
Ja mis see roheline kodumaine turupaprika on? Ma pole märganudki. Küll aga ostsin juba teise kilose koti ungari magusaid rohekas-valkjas-kollaseid piklikke paprikakaunu - mu absoluutsed lemmikud. Niiiii aromaatsed!

Evelin ütles ...

miks sellised asjad minuga ei juhtu?:)

Thredahlia ütles ...

Pille: Kobrast saab tuttava jahimehe või tuttava jahimehega lahke töökaaslase käest :P
Ja ma kahtlustan, et see "kodumaine roheline turupaprika" äkki ongi Sinu mainitud Ungari valgekaunalise paprika pooltoores variant, igatahes kuju on väga sarnane. Siin olid nad lihtsalt "roheline pipar, Eesti". Punane paprika igatahes oleks liiga magus mu meelest, harilik roheline vast ajaks ka asja ära.

Evelin: Ega ma ka ei osanud sellist asjade käiku ette näha, vahel asjad lihtsalt juhtuvad :)

Anonüümne ütles ...

homme proovime

Anonüümne ütles ...

sai proovitud, sai hea :). pean tunnistama küll et äädikas sai olla aind tsipake ja sibulas veelgi tsipakesem, aga imekombel küpses kah kuidagi kiiremini, 2 tunni ringis tuli

Thredahlia ütles ...

Tore kuulda, et meeldis!
Eks äädikavees leotamine oleneb ka sellest, kuidas loom tapetud on (kui korralikult veri väljas) ja küpsemisaeg veel tükist ja suurusest takkaotsa.

Feen ütles ...

Päris vahva idee kokkamist blogida. Peaks ise ka asja ette võtma, saaks kohe pildid lisaks, pärast ei pea sorteerima.

Üldiselt, antud retsept tundub lahe, pildid ka ägedad :) Kindlasti katsetan ise ka selle asja ära. Mida ise mainida tahaks, kui te kobrast suitsutama hakkate, siis on soolavesi omal kohal, niisama toiduks tegemiseks... oh aegu ammuseid, aga ainult juhul kui tekib isu proovida raudadega püütud kobrast. Ja kuldreegel on soolavee juures - 1-2 kobrast, vesi peale, 1kg jämedat soola, 1 ööpäev soolamist (või 1,5).

Kui keegi kopraliha tahab, pangu teade Jäägeronline foorumisse, küll kodukoha ligi keegi ikka koprajahti peab, kes valmis seda jagama.

Feen ütles ...

Üks asi jäi lisamata, jänese teemal on see päris hea retsept. Sarnast asja tehtud, porgandid lisaks ja tegemist oli valgeveini äädikaga.

Postita kommentaar